Urmas Reinsalu blogi

Tänud toetuse eest!

2011-03-09T05:17:00.000-08:00

Tänu Nõmme ja Mustamäe inimestele toetamast IRl-i kandidaate! Kui 2007 aastal toetas IRL-i 9384, siin neil valimistel kogusime Nõmme-Mustamäel 10188 valija toetuse. Loodame seda usaldust oma tegevusega Riigikogus õigustada. Kõik inimesed, kel on ettepanekuid poliitika kohta või muresid, on teretulnud neist mulle teada andma aadressil urmas.reinsalu@riigikogu.ee.

Usaldage valimispäeval tegusid, mitte sõnu!

2011-03-05T13:54:00.000-08:00

Lennart Meri on andnud kaks olulist soovitust, mida pidada silmas neil, kes on kõhklevad ja pole 6.märtsi valimistel oma otsust langetanud. Esiteks, hinnake ennekõike erinevate erakondade ja poliitikute varasemaid tegusid ja alles seejärel programme. Ja teiseks, ärge mõelge valimisotsust tehes mitte niivõrd sellele, milline vaik oleks kasulikum personaalselt teile, vaid mõelge kogu Eesti tulevikule. Kui kõhklete, kas minna valima või mitte, siis kindlasti minge, sest need, kel on teie arusaamadest kardinaalselt erinevad vaated, kasutavad seda õigust kindlasti!

Retseptiravimid kui kuriteokoosseis?

2011-03-04T12:46:00.000-08:00

Tänane Aktuaalne Kaamera teatas uudist, et ühe Xanaxi tabletiga naine sai sellega ebaseadusliku piiriületuse eest karistuse. See on küll kurioosne koht seadustes, mis tuleks kiiremas korras ümber vaadata nõnda, et karistuspoliitika teeniks avalikust huvist lähtuvaid eesmärke, mitte ei sanktsioneeriks taolisel moel teadmatuid patsiente. Meie ravimipoliitika siseriiklikult peaks liikuma hoopis avatuse poole nii retseptiravimite kui käsimüügiravimite vallas, et parandada kättesaadavust ja soodustada konkurentsi.Nõnda peaks olema meil tulevikus hoopis võimalik osta ravimeid internetis ning tellida koju posti teel. Nii alaneb ka ravimite hind patsientidele.

Vähiliit ja IRL sõlmisid lepingu

2011-03-04T01:49:00.000-08:00

Täna allkirjastasin IRL-i esindajana koostöömemeorandumi Eesti Vähiliidu juhatuse esimehe dr. Vahur Valverega. Selle leppe alusel IRL tõstatab vähistarteegia ja südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena ning töötab koostöös Vähiliidu ekspertidega välja meetmed vastavate haiguste ennetamiseks. Vajalik on maksupoliitiaks vähendada oluliselt tubaka ja alkoholi tarbimist, suurendada lastetervise programmide osakaalu ning kompenseerida riigieelarvest täiendavalt krooniliste haigete ravimikulu. Dr Valvere sõnul on selline memorandum põhimõtteline positiivne muutus. See memorandum annab tema sõnul kindluse, et kavandatud meetmed viiakse ka ellu. Loodan, et selle memorandumiga ühinevad kõik parlamendierakonnad, sest just südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste kasvajate ennetustegevus ja varajane avastamine on inimeste eluea pikendamise huvides otsustav. Leppe tekst on kättesaadav aadressil www.irl.ee

Eesti kodu ja Eesti Vabariik

2011-02-24T02:54:00.000-08:00

Head Vabariigi Aastapäeva kõigisse Eesti kodudesse!

Lennart Meri on öelnud, et Eesti Vabariik ei alga mitte Toompealt ega Kardioru lossist, vaid Eesti kodust. Eesti kodu ja Eesti pere on lahutamatud. Kui on kodu, siis on pere ja ja peres lapsed.
Ka Iseseisvusmanifest rõhutas õigust kodule. Eesti Vabariigi sõltumatus on tagatis, et meie rahva
õigus kodule säilib. Ülesandega tulla oma kodu omanikuna toime seisab silmitsi iga kodu omanik. Riigi institutsioonide asi on pakkuda toetust ja leevendada kodu omaniku koormat. Kaitstud Eesti riik ja korras Eesti kodu on tagatis meie rahva püsimisele ja arengule.

Tänased kohtumised rahvaga

2011-02-11T22:35:00.000-08:00

Kohtun täna, 12. veebruaril Nõmme inimestega Nõmme tervisepäeval Nõmme Kultuurikeskuse juures kella kahest ja Mustamäe inimestega Vlentiinipäeva laadal Mustamäe turul alates poole kolmest. Inimesed, kel on muresid või ettepanekuid, saavad ka helistada kohtumise kokkuleppimiseks mulle 50 64 841 või saata meili urmas.reinsalu@riigikogu.ee.

Reagan ja maksud

2011-02-06T00:52:00.000-08:00

Tänasel president Reagani juubeliaastapäeval on räägitud palju tema panusest külma sõja võitmisse ja seeläbi Eesti vabanemisse. See on Reagani suuurim poliitiline pärand nii Eestile kui maailmale. Kuid Reaganil on meile ka maksupoliitiline sõnum, mis omab praktilist tähendust tänaste Eesti majandusvalikute puhul. Nimelt uskus Reagan, et maksude langetamine on põhiline vahend lisaks inflatsioonikontrollile, et elavdada majandust. Ja teiseks, et maksude alandamise mõjul maksude laekumine üldkokkuvõttes paraneb, mitte ei kahane. Reagan viis oma presidendiaja alguses läbi Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima maksualanduse. Näiteks alandati üksikisiku tulumaksu ülemmäära järk-järgult 70-lt protsendilt 28-ni. Ning tulemusena kui 1980 laekus riigituludesse ühelt maksutasandilt 517 miljardit dollarit, siis 1990 juba 1032 miljardit dollarit. See sõnum omab meile aktuaalsust ka tänaste tööjõumaksude majanduse taastumist takistava liigkõrge määra puhul.

Kinnisvaramaks: kes seda tahab?

2011-02-04T23:09:00.000-08:00

Perioodililselt on rahvusvahelised finantsasutused soovitanud Eestil selline maks sisse viia, kuid valitsus ja parlament pole seda toetanud. Nüüd on asunud debattides Keskerakond kaitsma ideed, et viia kinnisvaramaks sisse. Ka sotsiaaldemokraatid on asunud seda toetama, rõhutades kapitali maksustamise vajadust.

IRL on selle maksu sisseseadmise vastu. Enne valimisi oleks aus, kui kõik erakonnad ütleksid selgelt, kas nad toetavad kinnisvaramaksu või on selle vastu. Millise maksuga tegemist on? Kinnisvara maks on analoogiline maamaksuga. Tavaliselt tuletatakse kinnisvaramaksu suurus vara keskmise tehinguväärtuse pealt vara asukoha piirkonnas. Maks on sedavõrra suurem, et näiteks eluaseme puhul võetakse tavaliselt arvesse nii eluaseme väärtus kui maa väärtus.

Näiteks Austrias on kinnisvaramaksu suurus eranditega kuni 2%. Riikides, kus see maks kehtib, on sellest eriti mõjutatud just eakad koduomanikud, kes maksukoormuse tõttu peavad vahetama elukohta. Rootsis on kinnisvara maks 0,75 % kinnisvara väärtuselt.

Suure rahulolematuse tõttu asetatigi hiljuti kinnisvaramaksule ülempiir 6300 Rootsi krooni aastas. Ungaris tunnistati kinnisvaramaks eluasemetele hiljuti vara väärtuse arvutamise viisi tõttu põhiseadusevastaseks. Kinnisvaramaks tähendaks näitena seda, et kui näiteks Mustamäel tehakse kolmetoaliste koretritega tehinguid väärtuses 50 000 eurot, siis kui maksuprotsent oleks analoogiline maamaksuga, peaks korteriomanik maksma aastas 750 eurot. Kui kinnisvaratehingute väärtus kerkib, siis vastavalt juba kõrgemat maksu.

Majaomanikele tähendaks kinnisvaramaks topeltkoormist lisaks krundile tuleks maksta ka maja turuväärtuse pealt maksu. Eestis on üle 100 miljardi krooni eest eluasemete soetamiseks võetud laenu. Selle vara, erastatud korterite ning tagastatud majade maksustamine annaks riigile tõepoolest suurt tulu. Kuid tähendaks samas seda, et kulud eluasemele kasvaksid inimestel veelgi ning tulevikus kahaneks koduomanike osakaal.

Moskva rünnak Tartu rahu päeval

2011-02-02T09:44:00.000-08:00

Täna tegi Vene välisministeerium avalduse, milles rünnati Eestit selle eest, et Riigikogu valimistel ei saa osaleda mittekodanikud. Selline nõue on pretsedentitu, sest erinevalt paljudest varasematest, nõutakse avalduses otsekui valmisõiguse laiendamist mittekodanikele. Tänapäevases riigiõiguslikus süsteemis ongi kodakondsus poliitiliste õiguste teostamise õigus ja kohustus riigi valitsemisel. Eestis on olemas täiesti tavapärase Euroopa Liidu liikmesriigi tasemel kodakondsuse omandamise kord. Kodakondussest tulenevate õiguste laiendamine erinevatele isikute rühmadele tähendaks põhimõtteliselt riigi ühe olulise tunnuse (territooriumi ja riigivõimu kõrval) laiali pihustamist. Taolise seisukoha esitamine on ilmsesti pretsedenditu. Tänasel tähtpäeval on oluline rõhutada, et eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi ja prof Lauri Mälksoo analüüsi alusel lisatud preambula viitega Tartu rahu aegumatusele piirilepingus, oli Eesti Vabariigi rahvusvahelis-õiguslikke huve silmas pidades tarvilik samm ning Eesti huvides sellest loobuda ei ole.

Kohtla-Järve juhtumi seadus hakkas liikuma

2010-01-28T05:35:00.001-08:00

Täna esitas minu ettepaneku peale majandusminister kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis ei luba kaugkütte ettevõttel elutähtsat teenust niisama välja lülitada. Loodan, et õnnestub seda seadust kiiresti menetleda ja see vastu võtta. Esmaspäevane pilt Kohtla-Järve majade korterites oli kurb ja valus. Selline ebainimlik olukord tuleb kiiresti lõpetada.

külmetavad kohtlajärvelased- siin tuleb kiirelt lahendus leida

2009-12-30T23:15:00.000-08:00

Mitmetes Kohtla-Järve kortermajades ei köeta juba tükk aega, kuna ühistutel on võlg soojatootjale.

Ohvrid on sealhulgas ka need koduomanikud, kes on tasunud sooja eest korralikult. See olukord tundub ilmselgelt ebaõiglane: ühel pool sooja eest tasunud koduomanik ja teisel pool äriühing, kellel on seaduse järgi õigus lihtsalt kogu majas seitsmepäevase etteteatamisega soojus kinni keerata. Siin on õigused ja kohustused kodutarbija jaoks, kes täidab oma kohustusi, ilmselgelt kaldu. Veelgi ebaloomulikum on olukord, kui võrdleme kaugkütteseadust ja maagaasiseadust:

1. kaugkütteseaduse § 17 järgi võib kodutarbijal seitsempäevase etteteatamisega sooja kinni keerata kui on võlgnevus

2. Maagaasiseaduse § 26 ütleb, et kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saatmisest on möödunud 60 päeva.

Seega on tegemist sarnaste tarbijarühmade puhul erinevate aegadega: 7 päeva ja 60 päeva. On endastmõistetav, et tarbijad tasuvad oma kohustuse tootja ees, kuid seda ju osad korteriomanikud on teinud. Neilt kes ei maksa on ühistul enam kui keerukas korteriomandi kui tagatisvara realiseerimise kaudu nii lühikese aja jooksul raha saada. Pealegi on selge, et keegi ju mingit mõistlikku raha mitteköetavas hoones oleva elamispinna eest ei maksa.

See olukord on talumatu ja ebaõiglane külmetavates eluruumides elavatele inimestele, kes pealegi on oma kohustused täitnud. Olemas on ka reaalne oht tervisele. Pöördun täna õiguskantsleri poole ja palun tal ombudsmani ülesannetes hinnata inimeste põhiõiguste kaitset nendes hoonetes ning analüüsida, kas on maagaasi seaduse ja kaugkütte seaduse sätete vahel ebamõistlik teatud tarbijate õiguste kitsendamine. Pikemas plaanis tuleb meil korteriühistu seadus ja eelpool nimetatud seadused üle vaadata, et kohustusi korralikult täitev tarbija ei oleks taolises kaitsetus olukorras.

Loodan, et soojatootja leiab lahenduse ja annab sooja neile majadele näiteks sellisel kokkuleppel: ühistud loovutavad nõudeõigused mittemaksnud korteriomanikele soojatootja kasuks. (taoline kaitseklausel võiks tuleviks ka ühe võimalusena ka seaduses olla). Loodan, et maavanem ja ka Kohtla-Järve linnavalitsus pakkuvad välja oma ettepanekud millest reaalne kasu oleks (ka linn võib võtta ise need nõude üle ja garanteerida soojatootjale hiljem pärast nõuete tasumist soojuse eest masmine). Ühesõnaga, siin on mitmeid võimalusi, mida tuleb kiirelt kasutada.

Soovin nõnda töiselt kõigile head vana aasta lõppu!

Ülehomme on otsustav päev!

2009-10-15T23:51:00.000-07:00

Ülehomme valime üle maa kohalikke volikogusid. Kuidas valida? Lennart Meri andis valimisteks kunagi kaks päris head soovitust: esiteks, uskuge tegusid, mitte sõnu, ja teiseks,valige mitte see partei, kes lubab isiklikult teile midagi, vaid see, kes teie meelest suudab Eesti tulevikku paremini kaitsta. Tallinnas tehtav valik on veel pingelisem kui mujal Eestis: kas jätkab Savisaar või mitte? Kui jääte ülehomme koju, toetab see Savisaare jätkamist linnapeana. Olen veendunud, et kui ennast kokku võtame, ei saa Keskerakond enamust ning uus koalitsioon moodustatakse sotsiaaldemokraatide, Reformi, IRL-i ja kui künnise ületavad ka Rohelised, siis nende toel. Valimiskampaania on andnud hea eelduse nende erakondade asjalikuks koostööks. Tehkem tõsine pingutus, mingem ise valima ja kutsugem ka oma sõpru ja lähedasi. Ülehomsest valikust sõltub meie maa tulevikus väga palju!

Siilatsil on õigus-valitsemistasud peavad negatiivse tootlusega kaduma

2009-10-15T05:53:00.000-07:00

Tänases Postimehes on asjalik artikkel Keith Siilatsilt, kes kutsub üles pensionifonde oma valitsemistasud negatiivse tootluse korral tagasi maksma. Toetan selgelt seda lähenemist ning teisipäevasel sotsiaalkomisjoni istungil oli see ka arutusel võimaliku seadusandliku ideena.
Arusaadavalt saab see olla üksnes tulevikku suunatud, mitte tagasiultuv samm. Vastutuse suuurem ja reaalne jagamine investeerimisriskide eest investori ja halduri vahel on loogiline ja riske maandav. Lähiajal teeb rahandusministeerium kogumispensioni süsteemi kohta oma raporti. Pean väga mõistlikuks ka Siilatsi teist osundust. Tsiteerin" Kindlasti tuleks inimestel lubada oma pensioniarve otse aktsiatesse investeerida. USAs saan ma oma pensionifondi raha lihtsalt www.tdameritrade.com lehel aktsiakontole kanda, maksta null haldustasu ja ise otsustada, mida osta." Selliseid kontosid võiksid hallata kõik pangad. Neil kontodel oleks mõistlik kehtestada ka teatud investeerimispiirangud, et rahvas raha maha ei mängiks mingites rämpsaktsiates. Ilmselt võiks aluseks olla teatud reitingud.

Monopolide ohjamise seadus läks liikvele!

2009-10-15T01:45:00.000-07:00

Täna anti Riigikogu menetlusse Ken-Marti Vaheri ja minu koostatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu. Eelnõu algatajad olid IRL, Rohelised ja Reformierakond. Seaduse jõustumise ajaks oleme planeerinud 1. jaanuari 2010. See eeldab tõsist ning viivitusteta tegutsemist: just eile tuli teade, et Tartumaa omavalitsustes võib vee- ja kanalisatsiooniteenus kallineda hüppeliselt, näiteks Alatskivil üle 70 %. Seaduse mõju on hinnatõsule vastupidine: Tallinnas peaks vee hind seaduse jõustumisel langeda kuni 30 % ja kütte hinnad üle riigi ligi 10 %. Täna, 15. oktoobril kell 18.00 tutvustame eelnõud Laari kohvikus Tallinnas. Kõik huvilised on teretulnud!

Savisaare kiiravatud ehitused tuleks kõik üle kontrollida!

2009-10-14T08:01:00.000-07:00

Kui valimispopulismi huvides tehakse järeleandmisi inimeste turvalisusele, on kuri karjas.
Riikliku ehitusjärelevalvet peaks Tallinnas teostama linnavalitsus. Solarise juhtum näitab, et see
järelevalve tegelikkuses ei toiminud. Nakkuskeskuse avamise järel on kuulda, et ehitusdetailid lagunevad sealgi. Miks?Tegemist on reaalse huvide konfliktiga: vaja on avada võimalikult palju ehitisi enne valimisi. Inimeste turvalisuse huvides tegin majandusministrile ettepaneku, et koostöös linnavalitsusega võiks tehnilise järelevalve amet kui riigi vastav volitatud asutus kontrollida üle kõik kiirkorras Tallinnas valimistuhinas avatud ehitised. Seda enam, et pärast avamist mitmetel juhtudel niikuinii neid pole kasutusse koheselt võetud (kainestusmaja näide).
Kui keskerakondlik linnavalitsus on kindel, et järelevalvet on tehtud korralikult, pole neil ka kontrolli vaja peljata.

Monopolide ohjamise seadus sai valmis!

2009-10-07T10:57:00.000-07:00

Kas soovite väiksemad kommunaalkulude arveid? See on tegelikkuses võimalik. Kuidas? Koostasime koos Ken-Marti Vaheriga monopolide ohjamise seaduse, mille eesmärgiks on seada seaduse abil reaalselt toimivad piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ja kaitsta senisest edukamalt kommunaalteenuste tarbijate huve.

Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmine peaks tooma kaasa ligi 25%-se veehinna alanemise ja küttehindade languse nii Tallinnas kui üle riigi.

Saavutame selle läbi järgmiste sammude:
1) määrame monopolidele kindlaks ranged tulukuse piirmäärad. Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks,
2) seame monopoolsetele kaugkütte- ja vee-ettevõtjatele kohustuse algatada hindade langetamine kui tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud muutuvad,
3) juhul kui ettevõtjad eelmainitud juhul ei alanda hindu tarbijatele, siis anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse Konkurentsiametile,
4) suurendame Konkurentsiameti pädevust riikliku järelevalve läbiviimisel monopolide üle. See tähendab, et tahame anda Konkurentsiametile täieliku kontrolli kõikide soojatootjate üle ja kontrolli vähemalt 52 suurema vee-ettevõtja üle Eestis,
5) kehtestame rangemad karistused nõuete oluliste rikkumiste eest.

Seadusemuudatuste pakett on eelnõu kujul valmis ja esitame selle parlamendile arutamiseks järgmisel nädalal. Meie ettepanekul peaks see seadus astuma jõusse 1. jaanuarist 2010.

Kogumispensionide süsteem vajab pensionifondide vastutuse suurendamist

2009-10-06T05:48:00.000-07:00

Olen tähelepanelikult tutvunud pensionifondide seaduse seletuskirjaga aastast 1998, samuti hilisemate kogumispensioni seadustega. Riigikontroll riigi raha suunamise tõhusust
II sambasse analüüsinud pole (ehkki ju võiks). finantsinspektsioon on sisemisi regulatsioone fondidele muutnud rangemaks. Praeguse süsteemi häda on selles, et ta ei maanda piisavalt riske
inimese jaoks ega motiveeri suuremaks ettevaatlikkuseks fondi. Süsteemi tuleks kaaluda muuta ulatuslikumalt.

Praeguse usalduskriisi ajal (fondide varade vähenemine ja riigipoolsete maksete peatumine) tuleks minu meelest tõsiselt mõelda järgnevale: esiteks, riik teeb teises sambas omapoolseid makseid tulevikus üksnes granteeritud tootlusega fondidele, ehk tegelikkuses muuta II sammas garanteeritud tootlikkusega süsteemiks. Teiseks, kui praeguste fondide tootlus on negatiivne, siis selle eest õigust valitsemistasusid fondil võtta ei ole. Kolmandaks, sanktsioonina peaks teatud riske katma fondi valitseja omakapitalist. Ei saa olla nõnda, et pensionifondi investorid, kellest osa on kohustuslikus korras liitunud, omavad kohustusi ning fondil on vaid riskivabad õigused, sealhulgas õigus saada valitsemistasu. Neljandaks, tagada tuleb reaalne vabadus fondi vahetamisel.

Kui Savisaar saab enamuse, kaovad Tallinnas kõik linnaosad!

2009-10-01T03:36:00.000-07:00

Viimasel ajal on räägitud, otsekui Tallinnas suuri kohalike valimiste teemasid arutada polegi. miks ei ole, on küll. Vaatleme neid viies blogikirjutises järjestikku.

Esiteks, linnaosade säilimisest. Eksivad need, kes arvavad, et Tallinn tühistas oma otsuse linnaosad kaotada, kui sai selgeks, et Riigikohtu otsus ei võimalda neil üht valimisringkonda teha.
Keskerakond lükkas lihtsalt linnaosade kaotamise küüniliselt edasi. järgmisele päevale 2011 aasta märtsikuus, mil toimuvad Riigikogu valimised. Seega on Tallinlaste kätes otsus, kes saavad linnas enamuse. Keskerakonna enamuse puhul jääb see otsus jõusse ning Nõmme, Pirita, Kesklinna ja teised linnaosad kaovad. Kui enamuse saavad erakonnad kes ei toeta linnaosade kaotamist (IRL Ref, Sotsid, rohelised), siis see määrus tühistatakse.

Keskerakond soovib neil valimistel kontrolli alla saada ka Maardu. Kui Bõstrov enne neid valimisi veel keeldus Tallinnaga liitumast, siis on tõenäoline, et pärast valimisi ta sellele enam nii vastu ei ole ning Maardu valimistulemus teeb ta rohkem Keskerakonnast sõltuvaks. Samamoodi, nagu on edasi lükatud linnaosade kaotamine, olen kindel et edasi on lükatud ka Tallinna ja Maardu liitmine. See on Savisaarele vajalik lisaks enne järgmisi Riigikogu valimisi. Seega, Suur-Maardu moodustamine on samuti põhimõtteline valiku koht praegustel Tallinna kohalikel valimistel. Kui võidab Savisaar, tehakse katse see uuesti moodustada.

Savisaar kavatseb võidu saamisel Tallinnas betoneerida institutsioonide kaudu selle jäädavalt. Kaks eelnevat juhtuvat ohtu on üksnes kaasnähud. Kinnitan, et mingit rõõmu neist linnaelanikud ei tunne.

Härra Mutli, ärme sega vett!

2009-04-29T06:09:00.000-07:00

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli viskus, nagu arvata oligi, linnavalitsuse kaitsele, väites, et kogu hinnatõusu võimaldas erastamine. Veelkord: väidan, et seadusega on võimalik paika panna (ja seda lubab ka Euroopa konkurentsiõigus) veemonopoli maksimaalne mõistlik kasum. Seadusandlikud muudatused tuleb selguse huvides kiiresti jõustada. Selle kasumi määr ei tohi Euroopa praktika järgi ületada 10 % selles valdkonnas. Tallinna Vee puhaskasum oli aga viidatud Eesti Ekspressi artikli järgi 41%! Erastamisleping ei puutu asjasse: seaduse ja lepingu vastuolu korral kehtib seadus. Ka linn on jätnud hooletusse oma regulaatoriülesanded ja on meelsasti Euroopa konkurentsiõiguse põhimõtete vastaselt toetanud järgnevaid hinnatõuse aastatel 2004-2010 52% ulatuses. Võimas! Miks on seda tehtud keskerakonna linnavalitsuse poolt, härra Mutli? Eksitav on väide erastamislepingule, sest seda muutis Keskerakonna linnavalitsus ju 2006 aastal ise (selle lepingu muutmise võiks avalikustada) ning seeläbi võeti Tallinna Veelt maha kanaliseerimiskohustus.
Väidan, et seadusega saab Tallinnas vee hinda langetada. Väidan, et vee hinda saaks piirata ka linnavalitsus, kuid seda pole soovitud teha. Vastupidi, Tallinna linna üksikakt, millega kooskõlastati vee hind on vastuolus ka kehtiva seadusega, sest põhjendatud tulukuse mõiste on valesti sisustatud. Need naljad maksavad igale perele Tallinnas sadu kroone aastas, mida saaks muidu säästa. Need naljad suurendavad ka kogu üleriigilist inflatsiooni.
Härra Mutli, ma olen valmis teiega avalikult diskuteerima selle üle, mida teha Tallinna veemajanduses ja kes mida valesti tegi. Kas julgete seda teha või mitte?

Lisaeelarve ohvriks ei tohiks olla koduomanikud

2009-04-29T04:17:00.000-07:00

Maamaksu kahekordistamine on ülekohtune ja koduomanikele talumatu samm.
Rahandusministri pakutud maa korralise hindamise täiendav läbiviimine peaks
suurendama maamaksu laekumist kokku 500 miljoni krooni võrra. Kui arvestada, et maamaksu üldine laekumine pärast Tallinna 2,5 kordset tõusu on üle 700 miljoni krooni ning maa väärtus on tõusnud kiiremini Tallinnas, tähendaks see Tallinna koduomanikule kokku kahekordset maksutõusu. Kui juba praegune maamaksu määr on Tallinnas paljudele inimestele liialt ränk koorem, siis selle kahekordistamine tähendaks, et inimesed on varsti silmitsi olukorraga, kas kodu omada või mitte. Kriisi põhikoormus on nii või teisiti paljuski koduomanikel, selle koormuse suurendamine maksutõusuga toob kaasa hulgaliselt muid sotsiaalprobleeme, mis loodetud rahalist tulu kahandavad.

Kust siis kokku hoida ja kuidas?
Selliste ettepanekute asemel võiks praeguse eelarve tasakaalustamise puhul lähtuda tagurpidisest valemist kui möödunud kärbete puhul: mitte ei valita välja paari kärpevaldkonda või ei viida läbi paari maksutõusu (mis töötust suurendavad, mitte ei kahanda), vaid korrutatakse kogu eelarve läbi teatud vähendava koefitsendiga, tuues eraldi välja üksnes need kohad, mida kärpida koalitsioon ei soovi. Niisiis, otsustada mitte mida kärpida, vaid mida ei kärbitaks. Taoline meetod võimaldaks lisaeelarve ka mais Riigikogus ära menetleda ja väldiks ülemäärast vastandumist erinevate valdkondade vahel.

Tallinna Vee juhtum: monopolile tuleb kiiresti päitsed pähe panna

2009-04-27T02:33:00.001-07:00

Tänane uudis Tallinna Vee kasumi kohta (möödunud aastal 295 miljonit) millest 230 plaanitakse dividendidena välja maksta, näitab, et veemonopolide üle puudub Eestis igasugune kontroll. Olukord on lausa karikatuurne: vee hinna regulaatorina tegutseb Tallinna linn ise, kes on kolmandiku Tallinna Vee aktsionär ja seega ilmses huvide konfliktis. Pole siis ime, et viimase kuue aastaga on Tallinna Vee hind kerkinud üle 50 % ja kasum möödunud aastal oli üle 40 %. Samal ajal sellise tulususe juures ei suunata seda raha sugugi investeeringuteks, vaid võetakse dividendidena välja. Euroopa praktika räägib mõistlikust kasumist vee-ettevõtjate puhul 10 %. Mida teha?

Teen ettepaneku, et Riigikogu algatab järgmisel nädalal seaduseelnõu, millega
antakse veemonopolide hinna eelnev kooskõlastamine riigi konkurentsiameti pädevusse. Amet peab saama õiguse tutvuda kõigi majandustegevust puudutavate materjalidega ning kooskõlastab hinna mõistliku tulukuse tasemel, (võttes muidugi arvesse seinist Euroopa praktikas kuulmatut kasumit). Kui Vee-ettevõtja venitab taotluse esitamisega või algab vaidlustamine kohtus, siis ttuleb anda konkurentsiametile õigus kehtestada piirhind vastavalt tegelikele tegevuskuludele ja mõistlikule kasumile. Kui tegevuskulud kahanevad, peab ettevõtja esitama taotluse ka hinna alandamiseks.

Taolised monopoolsed ettevõtjad kontrollimatu hinnakujundusega on kaasvastutavad ka suure viimaste aastate inflatsiooni eest ning muudavad kõrgete hindade kaudu konkurenstivõimetumaks ka Eesti ettevõtjaid.
Lisaks mõjutab see otseselt kõigi tallinlaste rahakotti. Seega, aega on vähe ja venitada pole mõtet- lükkame järgmisel nädalal selle menetluse käima. Sellekohased seaduseparandused on olemas ja eeldavad vaid poliitilist tahet.

Maksukoormus kodudelt peaks langema, mitte tõusma

2009-04-20T06:40:00.000-07:00

Täna otsustas Riigikogu rahanduskomisjon saata täiskogu ette koalitsioonifraktsioonide eelnõu, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel vabastada kodualune maa maamaksust. See on õige samm normaalsetes majandusoludes, aga kahekordselt vajalik kriisi tingimustes, et pakkuda koduomanikele keerukates tingimustes leevendust. Mingite täiendavate tingimuste seadmine, nagu täna rahandusministeerium välja pakkus, pole põhjendatud ja kärbib omavalitsuste iseotsustamist vabastuse kasutamise üle. Pigem tuleb tõsiselt mõelda tuleviku peale ning see koormis koduomanikelt tulevikus üldse kaotada.

Samal ajal kui Riigikogu kavandab poliitikat ühes suunas, on OECD raportis
Eesti kohta pakutud välja hoopistükkis teisesuunalised lahendused: nii eluasemelaenude maksusoodustuse kaotamine kui tänase Postimehe andmetel väidetavalt ka ettepanek asendada maamaks hoopis kinnisvaramaksuga.
Nende sammudega ei saaks sugugi nõustuda.

Nende sammude rakendamine tähendaks, et suurem hulk inimesi peaks hakkama kaaluma kodust loobumist või sattuksid makseraskustesse. Eesti erakordselt kõrge koduomanike osakaal ühiskonnas tähendab ka seda, et koduomanike majanduslik seisukord on keskmiselt palju madalam kui paljudes teistes EL riikides, kus koduomanike arv on alla poole rahvastikust.

Lisaks ei oleks minu hinnangul riigil ka õigust teatud eeldustel võetud eluasemelaenudelt vabastust kaotada, lähtudes õigusliku ootuse põhimõttest juba võetud varalise kohustuse suhtes.

mina maksan oma palgatõusu Eesti Vabariigile tagasi

2009-02-26T00:12:00.000-08:00

Riigikogus on otsuse Riigikogu palkade asjus teinud. Nagu Teder ütles, on see
õiguslik, aga mitte õiglane otsus. Praeguses kriisis vaadates kärpeid, mida parlaement on pidanud tegema erinevates eluvaldkondades, on kohatu aktsepteerida sellist palgatõusu. Paljud ironiseerisid, et ega Riigikogu ei olnud siiras soovis oma palk külmutada. Mina olin oma kavatsuses siiras ja kannan selle palgatõusu raha Eesti Vabariigi eelarvesse tagasi. Selle seisukoha kujundavad ka teised IRL-i liikmed Riigikogus.

Riigivastaste kuritegude seadus areneb edasi

2009-01-23T11:03:00.000-08:00

Tegime Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga oma seadusandliku ettepaneku riigivastaste kuritegude peatüki reformimiseks karistusseadustikus. Ka Vabariigi Valitsus algatas Riigikogule arutamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse. Täiendus võrreldes meie ettepanekuga: tehakse täpsustus riigireeturitelt konfiskeeritava vara küsimuses ja sätestatakse, et põhiseadusliku korra vastane ühendus tähendab ka territoriaalse terviklikkuse vastast ühendust.

Meie eelnõu sätestab lisaks valitsuse eelnõule täiendavalt: vägivallaga ähvardamise kui põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise kuriteo koosseisu ühe aluse, naturaliseeritud kodanikelt riigivastase kuriteo sooritamisel kodakondsuse äravõtmise, valimisõiguse ja avaliku usaldusameti pidamise õiguse äravõtmine riigivastase kuriteo sooritanult, politseiniku ja kaitseväelase üleskutsumine kohustuste rikkumisele kui kuritegu, iseseisvuse vastaste avalike üleskutsete tegemine kui kuritegu, sidepidamine välisriigiga riigireetmise eesmärgil kui kuriteo ja muid küsimusi.

Kaalusime tõsiselt ka seda, et erandjuhul vabastada vastutusest riigivastase kuriteo kavandaja, kui ta annab oma kaasosalised üles ja pole tekitanud kahju. Samuti oli meil tõsiselt kaalumisel ka põhiseadusliku korra defineerimise küsimus seaduses. Teatud analoogiat leiame Saksamaa karistusõiguses. Ja veel: tõsist läbiuurimist vajab keelatud erakonna ja mittetulundusühingu tegevuse jätkamine riigivastasel eesmärgil. Erki Nool pakkus arutelude käigus välja idee hoopis tsiviilvastutuse vallast: massilise korratuse organiseerijad vastutavad tekkinud tsiviilkahjude eest solidaarselt. Mida me taotleme: tahame ennetada võimalikke õiguslünki ja sedapidi ka kahandada tulevaste riigivastaste kavatsuste hulka. Loodan, et täiustatud seadusemuudatused voetakse venitusteta vastu veel sel istungjärgul.

Samas usun, et esitatakse veel asjalikke täiendusettepanekuid nii parlamendis kui avalikkuse poolt.

Mis üks krooni ja kolmkümmend kaks senti?

2009-01-15T23:20:00.000-08:00

Tunnustan siiralt peamninistri valmisolekut täita seadust ja kohustada ametnikke süüliselt tekitatud kahju hüvitada. Samas olen veidi nõutu Ansipi kindlast matemaatilisest väidetest, et kahju tekitati vaid kroon ja kolmkümmend kaks senti.

Täpsustagem. Riigivastutuse seaduse järgi tuleb hüvitada inimestele, kelle ees riik ei täitnud oma kohustust, kogu varaline kahju. See võib ssisaldada erinevaid nõudeid ja varieeruda inimeste lõikes. Oluline on mõista, et kahjuks on kõik kulud ja tervise halvenemine, ida poleks aset leidnud, kui kohustus oleks täidetud õigeaegselt.

Teiseks. Distsipilnaarvastutse järgi peavad ametnikud hüvitama ka riigile tekitatud kahju, mille üheks osaks on need kulutused, mida riik pidi tegema täiendavalt nimetatud eksimuste tõtt. (inimeste juurdepalkamine, lisatöö jne).

Kolmandaks, intresside hüvitamiseks (mida Ansip silmas pidas) tuleb muuta kiiresti seadust et selliseid juhtumeid ka tulevikus vältida.

Nii et jutt kroonist ja kolmekümne kahest sendist ei ole pehmelt öeldes õige suurusjärk. Summad ja nende tekkimise mehhanism on teistsuguse iseloomuga.

Aegumine nõuete esitamiseks on kolm kuud. Eeldan, et peaminister on andnud koralduse vältida aegumist ja nõuded koguda ja distsiplinaarmenetluses tuvastud isikutele esitada.

Nüüd muust. Olen seisukohal, et Tallinna pensioniameti juhi nõue alluvatele unustada inimlikkus on vastuolus hea halduse tavadega, mida on tunnustanud põhiseadusliku väärtusena ka Riigikohus. Humanism ehk universaalne inimlikkus peaks olema just püüeldavaks hüveks avaliku võimu teostamisel. Selline korraldus alluvatele tuleb uue ringkirjaga tühistada kui põhiseadusevastane.

Proua Simmi naasmine

2009-01-09T01:00:00.001-08:00

Üllatusega lugesin eile uudist, et proua Simm naaseb politseiametisse teenistusse juristi ametikohale, kus tema ülesandeks olevat õigusaktide seaduslikkuse kontroll. Seesama riik on oma õiguskaitseasutuse kaudu tunnistanud ta kahtlustatavaks riigireetmisele kaasaaitamises. Avalik teenistus ja seda eriti politseiasutuses teenimine eeldab usaldust. Koomiliselt mõjub kinnitus, et riigisaladustega pr. Simm politseitööl kokku ei puutu. Selline samm teeb mingitpidi riiki naeruväärseks. Mida siis teha? Õige on prokuröri seisukoht, et ta saaks taotleda ainult siis kahtlustatava eemaldamist ametikohalt kohtuotsuseni, kui see on seotud võimalusega uusi kuritegusid toime panna. Tõenäoliselt kahtlustus ei hõlma politseiteenistusega seotud asjaolusid. Avaliku teenistuse seadus räägib isiku ametist kõrvaldamisest, kui ta on purjus ja samuti distsiplinaarsüüteo menetlemise ajaks. Distisplinaarmenetlusega on jäädud hiljaks, kuna seda oleks tulnud teha kuu jooksul, alates asjaolude teadasaamisest. Jääb üle teha muudatus avaliku teenistuse seadusse, mis annaks õiguse teenistusse võtnud juhile peatada teenistussuhe isiku tunnistamisel kahtlustatavaks kuni kohtulahendini, sõltuvalt kahtlustuse raskusest. See ei tähenda, et eeldataks otsekui inimene on kuritegusid toime pannud. Lihtsalt riigivõimu teenimine eeldab inimeselt suuremat vastutust.

pronksiöö kohtuotsus on jama

2009-01-06T04:19:00.000-08:00

Olen tutvunud kohtuotsuse täistekstiga ja väidan täie selgusega, et minu jaoks on kohtuotsuse selline motivatsioon täiesti arusaamatu. Kohtuotsuses öeldakse: kohtuliku uurimise käigus ei leidunud tõendeid selle kohta, et k o g u (minu sõrendus) see rahvamass, mis kogunes Tõnismäele ning hiljem osales massilises korratuses, oli sinna kogunenud just süüdistavate tegevuse tagajärjel.
Kohtuotsuses on piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatavad tegelased pikka aega vaenu õhutamise ja provakatsioonide korraldamisega, mis tipnesid pronksiööga. Tõenditena on fikseeritud ka üleskutsed seadusevastaseks tegevuseks. Täiesti ilmne on ka põhjuslik seos massi kogunemise ja süüdistatavate tegevusega. Otsuses on juttu süüdistatavate suhtes kahtlastest tõenditest, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Ehk teisisõnu, süüks oleks tarvis olnud otsesed tõendid, et süüdistatavad käskisid konkreetsetel inimestel lõhkuma hakata. Karistusõiguses on olemas süü jagunemine kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Viimase puhul oleks pidanud isikud oma tegevuses süüteokoosseisus määratud tegu ette nägema või vähemalt möönma nende saabumise võimalikkust. Vähemalt kaudne tahtlus süüdistatavate tegevuses rahutuste organiseerimisel on minu hinnangul ilmselge. Seega on prokuröri otsus asi edasi kaevata asjakohane samm. Kohtuotsus kujutab kohtualuseid süütute ullikestena, kes tegid nalja ja ajasid mingit asja, millel raskete tagajärgede ja vägivallaga vahetut seost polnud. Esitatud tõenditest aga küll taolist muljet ei jää.

Pronksiöö kuritegude tõendamine ja kvalifitseerimine

2009-01-05T03:58:00.000-08:00

Karistamatus tähendab tõenäosuse kasvu uute riigivastaste tegude sepitsemiseks. Tänase õigeksmõistva kohtuotsuse valguses on kõlanud mõtted, et ehk oli asi kehvalt tõendatud (Seppik) või seaduses sätestatud koosseisud kehvad (Lauristin).
Oluline on silmas pidada ka tegelikku kvalfikatsiooni, millena mingit tegevust õiguslikult. määratletakse.

Prokuratuur esitas süüdistuse järgneva paragrahvi alusel:
"§ 238. Massilise korratuse organiseerimine
Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega."

Ilmselt ei suutnud prokurör tõendada, et kohtualused kutsusid inimesi kokku just lõhkuma ja rüüstama.
Usun, et lugedes kohtu all olnute tänaseidki avaldusi, oleks kindlam sanktsioon, mida süüdistajad võiksid kaaluda:
"§ 151. Vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga."

Ehkki, pole kahtlust, et vaadates sündmusi nende ajalises seoses, tasub meeldetuletuseks tuua ära ka tõsisem pragrahv, et mõnedel tegelastel võidujoovastus liiga suur ei oleks:

232. Riigireetmine
Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuseks tunnistatud teabe või Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule - karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Erivajadustega inimesed peavad seaduse järgi kogu kahju hüvitatud saama

2009-01-05T03:21:00.000-08:00

Riik oma ministeeriumi kaudu ei ole suutnud seaduses ettenähtud toetusraha välja maksta. Inimestel on riigivastutse seaduse ja võlaõigusseaduse järgi nõuda
täies mahus kahju hüvitamist. Kui nad on pidanud tegema täiendavaid kulutusi seetõttu, et neil pole raha olnud (võtnud laenu jne) siis ka selle kahju hüvitaist saavad nad taodelda. On loogiline, et riik kompenseeriks ka intressi (6 % vastavalt riigivastutuse seadusele) neile inimestele. Kas selleks tuleb muuta täiendava sättega riigivastutuse seadust või piisab õiguse analoogia kohaldamisest, on juristide analüüsi koht.

Viisaka organisatsioonina peaks sotsiaalministeerium ise inimestele sellest võimalusest kahju hüvitamist taodelda teada andma. Täna seda tehtud minu teada veel ei ole. Kui kahju on hüvitatud, ei pea seda kinni maksma maksumaksja- riigivastutse seaduse järgi saab riik pööörata regressinõude vahetult kahju tekitanud isikute vastu. Siin on minister Maripuu teinud praktilise sammu nõude esitamiseks ning süüdlased õiguslikult tuvastanud. Loodan, et ka puuetega inimeste organisatsioonid ja meedia inimesi oma õigustest vastavalt riigivastutse seadusele teavitavad. Täna on jäänud ajakirjanduses need aspektid kajastamata.

Veiderdamine tuleb lõpetada!

2008-09-19T04:39:00.000-07:00

Eilsel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil sain suure üllatuse osaliseks. Kõrgemate ametiisikute palkade külmutamise eelnõu on parlamendi menetluses ja ootab vastuvõtmist.

Viis fraktsiooni on selle algatanud. Kolm õiguskantslerit (Jõks, Truuväli ja Teder) on pidanud seda põhiseaduspäraseks.

Eelnõu vastuvõtmisel hoitaks kokku vähemalt 70 miljonit krooni, millega eelarve tegijad on juba arvestanud. Ja korraga........????

Komisjoni istungil hakkavad Reform (Gräzin) ja Kesk (Sepp) nõudma täiendavaid ekspertiise, ümarlaudu jms. Eelnõu kuulutatakse häälekalt põhiseadusevastaseks.

Minu nõue eelnõu panna esimesele lugemisele kukutasid nad häälteenamusega läbi ja otsustasid, et asja hakatakse arutama järgmisel neljapäeval.
Eelnõu on parlamendi menetluses juba 18. juunist ja nüüd siis hakkame arutama???

Igor läks nii kaugele, et arvas et eelnõu ekspertiisiks tuleks kutsuda kohale professor Ameerikast või välismaa advokaate. Ühesõnaga: asi kisub klounaadiks ära. Mind imestab see, et klounimängimise on valinud ka valitsuspartei, kes kaasvastutab eelarve kokkupanemise eest.

Kas 70 miljonit on siis üle eelarves või? Kas sõnad kõigi toetuste ja avaliku sektori palkade külmutamise kohta ei käigi tippametnike kohta (ministrid ja Riigikogu)? Kolm kuud oleme veiderdanud või???

Ühesõnaga, minu ettepanek on lihtne: lõpetame pullitegemise ja võtame esmaspäeval vastu otsuse seda eelnõud kiiresti parlamendis edasi menetleda ja toetada. Kui selline teater käib ka valitsuses, siis mõni ime et seda eelarvet pole veel kokku saadud. Avaliku sektori kulutuste kokkuhoid on täna potjomkini küla, kui seda eelnõud vastu ei võeta.

Riigikogu kogunegu eriistungile

2008-08-09T23:06:00.000-07:00

Teen ettepaneku, et lähema 72 tunni jooksul koguneks istungile Riigikogu, et kuulata valitsuse informatsiooni Vene-Gruusia sõja kohta ning võtta vastu omapoolne avaldus ning pöördumine teiste EL parlamentide ning kolmandate riikide parlamentide poole tegutsemiseks.

Kevadel võttis vastu Riigikogu omapoolse avalduse Gruusia terviklikkuse kaitseks seoses Venemaa 16.04.2008 avadlusega. Sel avaldusel oli agressiooni ennetav tähendus. Agressiooni ajal peame tegutsema kiiremalt.

Loogiline on pidev välis-, kaitse-, ja EL asjade komisjonide kogunemine, kuid parlamendi täiskogu kaal ja mandaat on oluliselt tugevam.
Meie huvides on näidata, et erinevad institutsioonid on suutelised kiirelt reageerima ajal, kus agressor loodab, et suvi ja olümpia hajutab maailma tähelepanu.

Meie naaberriik on alustanud teise riigi territooriumil sõjategevust ning see muudab paratamatult julgeolekupoliitilist situatsiooni. Peaksime olema valmis lähetama ka Riigikogu esindajad Gruusia parlamendile toetust avaldama nii muudes EL riikides kui ka vajadusel täiendavalt Gruusiasse.

Teine mõte oleks Riigikogu poolt korraldatav välkümarlaud erinevate EL riikide parlamentide esindajatele, mis võiks toimuda lähemate päevade jooksul.

Paanitsemine piirileppe ümber ajab meid ummikusse

2008-07-10T23:41:00.000-07:00

Kuna avaldused piirileppe preambulast Tartu rahu kõrvaldada jätkuvad, juhin tähelepanu
mitmetele vähem mainitud asjaoludele. Esiteks, piirilepet ei saa juriidiliselt lahti haakida Eesti rahvusvahelis-õigusliku staatuse probleemist. Õiguskantsler Jõks rõhutas kolm aastat tagasi selgelt, et Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti Vabariik....nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on juba 1940 kehtivuse kaotanud või piirilepe asendab täies mahus Tartu rahu. Samuti Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli hoidja Lauri Mälksoo on sõnastanud selgelt oma arvamuses 7. veebruarist 2005: kui Eesti jätab ühepoolse deklaratsiooni tegemata Tartu rahu piirijoont mittepuudutava osa kehtivuse kohta, siis kaotab Tartu rahulepe kehtivuse täies mahus. Tartu rahuleppel on tähtsus siis, kui me ise oskame seda sisustada ja julgeme kasutada. Rahuleppe artikkel 2, millega Venemaa ütleb lahti oma ülemvõimust Eesti alale, on Venemaa jaoks ülimalt vastik asjaolu, mille kehtivuse eitamisel rajanevad põhilised kontseptuaalsed konfliktid kahepoolsetes suhetes. Kui rahulepe kaotas kehtivuse, siis polnud ka okupatsiooni, Eesti oli vabatahtlikult NL osa jne. Me avame selle pandora laeka täiesti tarviduseta. Juba üksnes võimaluse loomine, et rahvusvahelises õiguses oleks võimalik meie sammu tõlgendada kui rahuleppest loobumist on ohtlik ning kindlasti ei vasta Eesti huvidele. Seega on preambulas sisalduv viide Tartu rahule rahvusvahelise õiguse küsimus, mitte mingisugune sisepoliitiline meeldimise -mittemeeldimise probleem ning sellest lähtuvalt tuleb olukorda analüüsida.
Tuletan meelde, et Venemaa on teatanud, et ta võtab allkirja leppelt tagasi. Sellisel juhul ei ole Eesti parlamendil õiguslikult siin midagi teha- Viini konventsiooni järgi on võimalik leppest väljuda ning seda on Venemaa oma avaldusega juba teinud. Pean kahetsusväärseks Siim Kallase seisukohta et preambula oli sisepoliitiline provokatsioon. Toomas Savi Eestit ründav avaldus ei olnud nii ohtlik- parlamendiliige on oma sõnades vaba ja see andis lihtsalt Venemaale märku, et Venemaal tasub survet tugevdada- meie ühtsus mõraneb. Kallase avaldus oli aga komisjoni asepresidendi avaldus. Komisjoni liikmetelt eeldatakse, et nad ei esinda selle liikmesriigi huve, kes nad ametisse on määranud. See peaks kehtima ka vastupidiselt- et nad ei ründa sedasama liikmesriiki. Värskendan ka Kallase mälu: 1996 soovis ta välisministrina sõlmida nö tehnilise piirileppe ning teatas Venemaale valmisolekust mitte teha deklaratsiooni Tartu rahu kohta, lootes, et siis on võimalik piirilepe juba 1996 sõlmida. Kas selline poliitika oli tulemuslik, näeb igaüks 12 aastat hiljem. Mida siis teha: kõigepealt ei ole mõtet teha avaldusi, mis jätavad mulje sisulisest läbimõtlematusest.Teiseks, tuleks rahulikult küsida Venemaa ametlikku seisukohta piirileppe allkirja tagasivõtmise kohta ja sellest vastusest sõltuvalt esitada omapoolne järgnev ettepanek.Kuna probleemiks on Tartu rahu küsimus, kaaluksin ma tõsiselt dr. Mälksoo ettepanekut, et Eesti teeks kolmanda sammuna täiesti tsiviliseeritud ettepaneku pöörduda Tartu rahu kehtivuse küsimuses kõige autoriteetsemasse rahvusvahelise õiguise institutsiooni- ÜRO rahvusvahelisse kohtusse. Selle kohtualluvus on vabatahtlik ning Eesti huvid on kaitstud nii siis, kui Venemaa sellega nõustub ning meie positsiooni maailma silmis ei halvenda ka see, kui Venemaa keeldub. Meil ei ole vaja paanitseda ja naiivselt arvata, et võimaluse loomine õigusliku järjepidevuse katkemiseks muudab meie naabrisuhteid Venemaaga paremaks. Ärgem unustagem, et preambulat ei teinud me Venemaa tarbeks, vaid Eesti Vabariigi rahvusvahelise õiguse positsiooni arvestades.

Ettepanek: Otsustame Riigikogu palgareformi juuniks ära

2008-05-08T01:05:00.000-07:00

Riigikogu töökorralduse komisjoni liikmed
Toomas Varek, Rain Rosimannus, Valdur Lahtvee, Karel Rüütli

Ärakiri: Heiki Sibul

Lugupeetav esimees

Peame vajalikuks põhjalikku tööd Riigikogu töökorra küsimuste menetlemisel. See töö võib, kuid ei pruugi kujuneda aastatepikkuseks. Meie hinnangul on asjakohane võimalikult ruttu heaks kiita need muudatusettepanekud, mis leiavad kõigi Riigikogus esindatud erakondade toetuse.

Kindlasti on meie komisjonis üks kõige kiiremat otsustamist vajav küsimuse Riigikogu palgasüsteemi muutmine.

Peame vajalikuks, et selles küsimuses käituks komisjon omapoolse seisukoha kujundamisel kiirelt ja otsustavalt. Teeme ettepaneku, et järgmisel komisjoni koosolekul 14. mail võetaks päevakorda küsimus Riigikogu palgakorralduse muutmisest.

Esmalt on vaja jõuda selgusele selles, millised erakonnad toetavad Riigikogu senise palgasüsteemi muutmist ja millised mitte. Kui komisjonis selgub, et lisaks Isamaa ja Res Publica Liidule ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale peavad ka teised parlamendiparteid vajalikuks palgasüsteemi muutmist, saame hakata arutama erinevaid lahendusi palgasüsteemi muutmiseks.

Palume kõigil komisjoni liikmetel enne kolmapäevast koosolekut arutada oma fraktsioonides Riigikogu liikmete palgasüsteemi muutmist, et tutvustada komisjonis fraktsiooni põhimõttelist suhtumist senise palgasüsteemi muutmise kohta.

Sellise tempoga küsimust arutades jõuame kindlasti palgasüsteemi muutmise osas otsusele juba selle Riigikogu istungjärgu lõpuks juunis.

Hannes Rumm Urmas Reinsalu

Kes siis riigikaitset juhib?

2008-05-06T08:31:00.000-07:00

Ekslikult on avaldatud arvamust, otsekui tänane põhiseaduse muutmine muudab mingi institutsiooni pädevust riigikaitses. Nii see ei ole. See loob üksnes eelduse, et seadusandjal on vabamad käed riigikaitse seadustes juhtimisküsimuste lahendamiseks ja asetab seeläbi parlamendile suurema vastutuse küsimuse reguleerimisel. IRL fraktsioon toetas täna põhiseaduse muutmist selge tingimusega: see parlamendikoosseis peab võtma vastu seadused, mis panevad ühemõttliselt paika, kes ja kuidas riigikaitset juhivad. Jõusse saaksid seadusemuudatused astuda seejärel, kui on järgmise Riigikogu koosseisu poolt heaks kiidetud täna esimest korda vastu võetud põhiseaduse muutmise seadus. Omalt poolt pakun välja, et riigi kaitse üldjuhtimiseks tuleks sätestada järgnevad põhimõtted: rahuajal juhib riigikaitset kaitseminister, sõjaajal peaminister. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. See oleks regulatsioon, mis on vastavuses Kesk-Euroopa õigustraditsiooniga, ning määraks selge vastutuse. Tänane ebamäärane olukord erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra juhtimise reguleerimisel on Eesti rahvuslikule julgeolekule ohtlik. Seega tuleb muudatused teha, seades eesmärgiks, et: käsuliin oleks selge ja toimiv, tagatud oleks kahesuunaline tsiviilkontroll (nii militaarse kui tsiviilse juhtimistasandi suhtes) ning säiiliks üldise kaitseväeteenistuse põhimõte.

No mis sa kostad!!!

2008-04-10T02:46:00.000-07:00

Samm-sammult on täienemas nende riigikogu fraktsioonide read, kes leiavad, et parlamendi töökorras on vaja muutusi. Ütlen avameelselt, kartsin, et meie parlamendireformi ettepanekuid tervitatakse positiivselt vaid viisakusest, tegelikult soovitakse neid tähelepanuta jätta. Tunnistan täna, et eksisin. Selle nädala reaktsioon on olnud tormiline: 2 seaduseelnõud ja lisaks veel pakk ettepanekuid!!! Tõden rõõmuga, et mitmed fraktsioonid toetavad praktiliste ettepanekutega seaduseelnõude kujul meie kolme mehe ettepanekut: esiteks, roheliste ettepanek avalikustada komisjonide töö, teiseks keski ettepanek uurimiskomisjonide moodustamise kohta parlamendi vähemuse toel ja kolmandaks reformi valmisolek asuda läbi viima oluliste poliitiliste teemade kuulamise täiskogus. Reformi seisukoha muutmise üle on mul tõsiselt hea meel. kartsin et nad jäävad positsioonile et midagi pole vaja muuta ning saadikud töötavad niikuinii 24 tundi ööpäevas. Õnneks tuldi hoogsalt ja värskelt muutmisettepanekutega kaasa. Eile moodustati fraktsioonide töörühm esitatud ideede läbitöötamiseks. Kuid, tuletan meelde: üks parlamendireformi ettepanekute pool on asjalikum töökorraldus. Teine pool reformist on paralmendiliikmete vastutuse tõstmine. Viimase teema arutelust ei tohi me kõrvale jätta. Igal juhul, loodan, et käes on kaaluka parlamendireformi aeg. Ja mitte teosammul.

Esmane tagasiside parlamendireformi ideele

2008-04-03T04:45:00.000-07:00

Aitäh kõigile, kes on pakkunud oma mõtteid ja kommentaare parlamendireformi paberile. Põhjalikem oli minu jaoks riigikontrolör Mihkel Oviiri arvamusartikkel tänases Maalehes, kus ta kutsus üles parlamenti kiiretele reformidele ja tunnistas, et Riigikogu töös on alanud teine ajajärk. Tema nending, et uue olukorraga kohanemisel on Riigikogu olnud nõrk, on range ja adekvaatne. Oviiri retsept juhib tähelepanu vajadusele vaadata parlamendil strateegilistes aruteludes ette perspektiivis 20-30 aastat. Lisan juurde, et see eeldab sarnase arutelu ettevalmistamise võimekust ennekõike valitsusasutustelt.

Liina Tõnissoni ettepanek arutelude läbiviimise kohta seaduse-eelnõude-vabal ajal on asjakohane. Eiki Nestorit tänan toetavate sõnade eest ja ütlen meenutuseks selgelt: infotunni vahetumaks muutmise idee pärineb eelmise Riigikogu koosseisu ajast sotsiaaldemokraatidelt. Eikil on täiesti õigus, et nende ettepanekute realiseerimiseks ei piisa seaduste muutmisest, see on ka küsimus iga parlamendierakonna ja poliitiku vaatesuuna nihkumisest. Peep Aru Reformierakonna poolt juhib tähelepanu ka e-Riigikogu ideele. Ka Ain Seppiku sõnad on arutelu toetavad. Tema kahtlus selle suhtes, kas suudame enamusdemokraatiast nihkuda kosensusdemokraatia suunas on põhjendatud, kuid ei õigusta minu meelest sellest katsest loobumist. Selle vajadusele juhtis ka Tõnis Saarts tähelepanu.

Jürgen Ligi meelest ei ole parlamenditöös midagi muuta vaja- kas osade asjade puhul on kõik juba korras või siis osade asjade puhul ei ole parlamendis piisavalt kompetentsi. Mis seal ikka, ka täiesti eitav arvamus täiendava töökoormuse suhtes on selge seisukoht. Lennart Meri on öelnud, et inimese elu on võitlus laiskusega. Eks seda võitust me siis Ligiga peame nende muudatuste arutamisel mõlemad oma sisemuses pidama. Siiski, vaevalt keegi julgeks väita, justkui tänane Riigikogu päevakava on nii pingeline, et aega jääb veel puudugi. Muidu tuleb välja nagu sõjaväeanektoodis, kus kindral küsib sõduritelt: noh, kas putru jätkub? Saab vastuseks: jah, ja jääb veel ülegi. Ja mis te siis ülejäägiga teete? Sööme ära ja jääb veel puudugi!

Enn Sarve mälestades

2008-03-25T05:30:00.001-07:00

Tänasel küüditamise mälestuspäeval meenutan laupäeval meie hulgast lahkunud vabadusvõitlejat Enn Sarve. Enn oli riigimees selle sõna parimas tähenduses. Olen kindel- kui ajad oleksid olnud teistsugused- oleks ta olnud sõjajärgse Eesti Vabariigi avaliku poliitika kirkamaid ja mõjukamaid suurkujusid: riigivanem, diplomaat või rahvusvaheline mõtleja. Saatus pani Ennu ette raskema tee, mida ta käis andunult ja väärikalt. Nii, nagu Andreas Oplatka pani Lennart Meri intervjuuraamatule pealkirjaks "Eestile elatud elu", väärib seda motot ka Enn. Enn oli lahkunutest viimane Rahvuskomitee meestest, kelle teod sidusid poliitiliselt ja riigiõiguslikult kokku sõjaeelse Eesti Vabariigi ja praeguse omariikluse aja. Nemad olid okupatsiooni tingimustes selge ja ühemõtteline kompass Eesti taotlustele: iseseisvuse ning demokraatia taastamine ja rahu. Ärgem unustagem, et sovetid vihkasid rahvuskomitee mehi rohkem kui natse, sest nägid neis sõja lõpul pikas plaanis õigusega oma huvidele palju ohtlikumat vastast. Tema tähtsaimaks teoks oli juristi ja humanistina rahvusvahelise õiguse ja inimliku õigluse aspektist Eesti Vabariigi saatuse hindamine ja täpne kaalumine ning kaasamõtlejatele edasi andmine. Tema teose "Õiguse vastu ei saa ükski" piibellik pealkiri võtabki kokku tema sõnumi ja töö. Kohtusime viimati kolmapäeval, siis ütles Enn, et mitu asja on pooleli: Rahvuskomiteest artikkel, artiklikogumiku asjad ja muu. Kui Eestis oleks kommet nimetada sõjalaevu riigimeeste nimede järgi, siis seda Enn Sarve elutöö vääriks. Muide, temaga suhtlemise muutis kahekordselt toredaks muhe huumor. Ta oli paljudelgi juhtudel kirglik ja äga, kuid ei kunagi mäleta ma teda kurjana. Loodan, et märtsiküüditamise päeval järgmistel aastatel peame kogunemistel meeles Ennu ja tema põhimõtteid. Enn väärib seda.

Just Vabadussõja Võidusammas ja just nüüd!

2008-02-28T02:55:00.001-08:00

Paar päeva pärast pidulikku aastapäeva tähistamist on korraga jällegi püstitatud küsimus Vabadussõja Võidusamba rajamisest loobumise kohta ja poliitikud kritiseerivad seda koos mitmete arhitektidega. Väidetakse, et samba rajamine lõhestab ühiskonda. Vaidlen ühemõtteliselt vastu. Samm-sammult on avalikkuse toetus sellele tööle hoopis kasvanud. Läinud aasta lõpus toetas samba rajamist muudetud kujul 74 % küsitletutest. Parim näide toetusest sambale on need üle 4500 inimese, kes on sammast toetanud rahaliselt. Muidugimõista on arhitektuuriline teostus vaid vaid üheks asjaoluks. Teine pool seisneb jällegi idees- pahameelt tuntakse, et soovitakse püstitada ausammast just Vabadussõjale, mitte abstraktsele vabadusele- poliitilisele, kunstilisele jm. Vaidlen vastu- Vabadussõda oligi inimese, rahvuse ja riigi vabaduse eelduseks. See ei olnud "üks sündmus", vaid võrdusmärk Eesti Vabariigi ja rahvuse poliitilise vabadusega. Kolmandaks, ettepanek lükata võidusamba rajamine veel kümneks aastaks edasi on küüniline. See tähendab seda, et see sõjaeelne põlvkond, kelle jaoks samba rajamisel on eriline tähendus, samba püstitamist oma silmadega enam ei näe. Kokkuvõtteks- ega sammas ei ole eesmärk, eesmärk on vabaduse järjepidevus. Selle tagatiseks on saada aru auvõlast möödunud põlvede ees.

Õnn on see, kui sul on oma riik

2008-02-23T08:58:00.000-08:00

Soovin kõigile ilusat Vabariigi Aastapäeva.

Meie oma riik on tõeline õnn: see on eeldus ja tagatis kõikidele muudele õigustele ja vabadustele: majanduslikule edule, sõnavabadusele, meie keelele ja kultuurile. Teisisõnu, annab õiguse olla vaba inimene. Eesti Vabariik garanteerib meie igapäevaseid võimalusi palju rohkem, kui seda argiselt tajume. Suurte rahvaste jaoks on enda riiklik iseseisvus enesestmõistetavus. Väikeriikide jaoks jääb iseseisvaks saamine sõltuma alati pingutusest ja soodsatest võimalustest. On hea meel, et meile eelnenud sugupõlvede seas on olnud nii palju mehi ja naisi, kes on oma riigi mõtte äratamise, loomise, hoidmise ja taastamise nimel julgenud kaalule panna oma elu ja vabaduse. Loodan, et suudame olla nende nägemuse väärilised ja hoda meie riiki ausa, ärksa ja armastavana. Riigi sünnipäeval kõlbab ka soove esitada. Soovin siis, et järgmisel oma riigi aastakümnel oleksid huvide kõrval meie avalikus elus tugevateks tooniandjateks kaks väärtust: esiteks, põhimõtted; ja teiseks, konsensus. Konsensus on võimaldanud Eesti Vabariigi luua ja arendada; põhimõtted on sisemiste ja välimiste ohtude puhul alati vabariiki kaitsnud. Ah jaa, loodan, et kohtume homme kell 13.00 Tallinnas Tammsaare pargis avalikul Vabariigi Aastapäeva kontserdil! Ilusat Aastapäeva kõigile sõpradele, keda tean ja neile, kellega pole veel tuttavaks saanud.

KERE masin kahjuks töötab

2008-02-19T04:39:00.000-08:00

Täna arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon õiguskantsleri ettepaneku täitmist tunnistada põhiseadusevastaseks Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse.

Mäletatavasti otsustas Riigikogu suure häälteenamusega Jõksi seisukohta toetada ja asuda seadust muutma. Toona hoiatasin, et see on mitmete fraktsioonide jaoks ainult trikk tähelepanu hajutamiseks. Kahjuks ma ei eksinud.

Tänane hääletus põhiseaduskomisjonis näitaski, et kesk ja reform on saavutanud murelikukstegeva teineteisemõistmise ka selles küsimuses. Arutusel oli kaks eelnõu: keelata Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse. Seda toetasid IRLi ja sotside esindajad. Teine ettepanek oli, et Riigikogu liikmeid hakkaks äriühingute nõukogudesse ministri ettepanekul nimetama Riigikogu majanduskomisjon. See variant võitis – toetatuna keski ja reformi esindajate häältest.

Minu hinnangul on tegemist muudatusega, mis ei lahenda põhiseadusevastasust, vaid pigemini süvendab seda. Loodan, et see eelnõu, mis Riigikogu kõnetoolist homme üle antakse, jääb viimaseks pretsedendiks Kere-hääletusmasinale ning seda ei võeta seadusena kunagi vastu. Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil töötas see masin kahjuks täistuuridel.

Tysoni liin valitsuses on vale

2008-02-17T07:28:00.000-08:00

Postimees on täis Partsi ja Ansipi vastasseisu. Mis see siis tähendab? Tegelikkus on lihtsam nagu elu ikka. Põnev ja eepiline isikutevaheline vastasseis on mängitud välja reformi "büroo" poolt. Selle mõte on lihtne. Valitsuses on kujunenud viimastel kuudel välja „negatiivse konsensuse“ kultuur – koalitsioonipartnerite eelnõud ei leia kooskõlastamist ja asjalikku arutelu, vaid jäävad kuhugi Riigikantseleisse "rippuma".

Selle põhjuseks on ka asjaolu, et ei ole tekkinud arutelu, mille pinnalt oleks võimalik teha tervemõistuslikke kokkuleppeid. Mis kompromissikultuuri sa hing ikka tahad, kui enne arutelu öeldakse, et arutada ju võime, aga selle asja ellu rakendamine on võimalik "ainult üle kellegi laiba"?

Valitsused on tõhusad ja toimivad, kui valitseb positiivne konsensus – üksteise ideid toetatakse leevendatud kujul, saades aru et see tagab töövõime. Täna on maad võttev negatiivse konsensuse kultuur raskendamas nii valitsuse kui Riigikogu tööd, mis peab jälle veerandtunniseid istungeid. Võtmed selle asja lõpetamiseks on valitsusjuhi taskus. Just valitsusjuht peaks looma tiimis õhkkonna, kuidas leida ja teha kompromisse nõnda, et koalitsioonierakonnad ei peaks oma eesmärke ja ideid jalge alla tallama.

Saavutada valitsuses poliitiliste otsuste langetamine – selle eest saabki valitsusjuht ministritest kõrgemat palka. Paraku on minu meelest reformi "büroo" müünud Ansipile maha hoopis teise taktika: mitte soodustada konsensuse leidmist, vaid püüda korraldada karistusoperatsioone persoonide suhtes, lootes sellest partnerite "paindlikumat" suhtumist asjadesse. Seega, tahetakse näidata et mitte peaministri taga ei ole poliitilistes küsimustes otsustamatus kinni, vaid vastalistes persoonides, kellele nuhtlust jagades tulevad ka positiivsed otsused.

Valides välja Partsi loodetakse rõhuda ka sisemisele intriigile IRL-s. Paraku tehakse sellega totaalne valearvestus, kuna otsused, mille üle võitlus käib, on erakonna positsioonid. Tehakse ka teine valearvestus: võimendades Partsi-Ansipi vastasseisu asetatakse konflikti ka Ansipi isik. Saatus ei ole sellises olukorras ministrite suhtes kunagi soosiv.

Ilmselt nende nõuandjate seas reformis, kes Ansipit ässitavad Tysoni stiilile, on ka neid, kes tahaksid teda sisemiselt nõrgestada. Igal juhul on reform võtnud ette Suure Partsisõja, mis võiks olla isegi naljakas, kui ei takistaks normaalset tööd teha. Mitmed inimesed on küsinud: miks teie sellele lärmile krõbedalt ei vasta? Vastan neile siin: sest sellele ootusele nende taktika ongi üles ehitatud.

Sestap oleks vale sellega kaasa minna. See valitsus on hea ja suudaks palju rohkem, kui seda vaid veidike rohkem sooviksime. Soovitan ka reformil loobuda „Tysoni liinist“ – Eestil on täna vähem aega kui kaheteistkümne kuu eest. Mis me jändame.

Mis saab Kristjan Raua muuseumist?

2008-02-08T07:09:00.000-08:00

Teatavasti on päevakorda kerkinud Kristjan Raua Majamuuseumi tegevuse ümberkorraldamine. Kultuurirahvas tegi sel nädalal pöördumise, milles nõudis muuseumi tegevuse jätkumist. Käisin täna muuseumis "sündmuskohaga" tutvumas.

Soovitan kõigil muuseumi külastada (avatud N-L kell 10-17). Maja on projekteerinud Herbert Johanson Raua enda eskiisi järgi. Muuseumis käib juhataja sõnul aastas ligi 2000 inimest, ennekõike nõmmekad ja Mustamäe-Nõmme koolide lapsed.

Raua tähendusest meie kultuuriloos ei ole vaja rääkida, ka ei ole meil säilinud palju taolisi majamuuseume koos tarbeesemetega. Seega, muuseum peab jääma ja arenema. Täna vajab hoone remonti. Muuseumi staatuse muudab eripäraseks see, et maja omanik ei ole mitte riik, vaid Kristjan Raua tütar, kes suuremeelselt on võimaldanud 1984. aastal loodud muuseumi tegevuse jätkumist.

Kõnelesin täna ka Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Marika Valguga. Tema suhtumine ei jätnud mulle kahtlust, et soovib muuseumi tegevuse jätkumist. Küsimus on selles, millisel kujul ja kust tuleb raha? On tunnustamistvääriv, et Nõmme linnaosavalitsuse juht Rainer Vakra on teatanud valmisolekust võtta muuseumi majandamine linna õlgadele. Mina peaksin täna oluliseks, et muuseum jääks sisuliselt seotuks kunstimuuseumiga. Oli ju Raud Eesti Kunstimuuseumi alusepanija.

Tähtis on lahendada küsimus, kuidas saab riigi rahast toetada eraisikule kuuluvat hoonet. Usun, et üheks võimaluseks oleks luua Kristjan Raua Muuseumi Sõprade Selts, kelle kaudu saaks taolist juriidilist probleemi lahendada. Täna muuseumis kohvi juues ja vaadates Raua portreed tuli ette ka täiendav mõte. Raud on Eesti rahatähe peal kujutatud kultuuritegelane. Eesti Panga Muuseumis on ka Raua vahakuju. Eesti Pank võiks võtta Raua muuseumi oma šefluse alla. Nii võiks muuseumi sisuline tegevus olla seotud Eesti Kunstimuuseumiga, vormiliselt võiks muuseumi ülalpidamist tagada pank.

Juhin tähelepanu, et pank on täna ka Maardu mõisa omanik. Raua muuseumi haldamise ülevõtmine ei oleks selle kõrval midagi kohatut. Pakkusin selle mõtte ka proua Valgule välja. Loodan, et lähinädalatel saavad kindluse Raua tütar, muuseumirahvas ja kultuuriavalikkus, et muuseum jääb ning leitakse remondivahendid.

Vabad valimised Tallinnas solgitakse ära

2008-02-01T01:51:00.001-08:00

Rahvusvaheline arusaam vabadest ja õiglastest valimistest ei puuduta üksnes protseduuride täitmist valimispäeval. See eeldab ka valimiskampaania jooksul võrdsete võimaluste pakkumist kandidaatidele ja kandideerivatele erakondadele.

Nagu näha Savisaare eilsest telesaatest ja nendest kümnetest miljonitest, mida kasutatakse mõtestatud tegevusega maksumaksja rahast, et anda ühele poliitilisele jõule konkurentsieelis, on õiguslikust aspektist täiesti reaalseks muutunud oht, et Tallinnas me ei saa kõneleda tegelikkuses vabadest valimistest Eesti põhiseaduse ja rahvusvaheliste standardite järgi. Ütlen seda juristina täiesti tõsiselt: kusagile tuleb selles tsirkuses õiguslik joon vedada, muidu avastame järgmisel aastal, et me ei ela linnas, vaid parteis.

Enne möödunud valimisi, kui linnaosade propagandalehed ilmusid veel kord kuus (peatselt hakkavad ilmuma kaks korda kuus) ning ei osatud linna-tv-d veel ette näha, esitasin linnapropaganda kohta arupärimise õiguskantslerile. Jõks ütles toona selgelt:" Erakonnavõrdsus ei tähenda mitte ainult võrdset võimalust kandideerida valimistel, vaid võrdsust ka erakonnale reklaami tegemise ning valimiskampaania läbiviimise tingimustes".

Jõks jõudis ka järeldusele, et "arvamuste turg" peab jääma võimude mõjutustest vabaks, just seda põhiseadusliku väljendusvabaduse rikkumist me näeme. Põhiseadusevastaseks peab ka riigiõiguse õppejõud Taavi Annus "riikliku propagandaettevõtte" loomist. Jõks hoiatas ka selgelt, et niisugust poliitikute reklaamimist võib käsitleda ka kui varjatud erakondade rahastamist.

Kogu arupärimise vastus on aadressil: http://www.oiguskantsler.ee/index.php?pageID=138.

Võtame kokku: maksumaksja rahaga propaganda on lisaks kõlbelisele küsitavusele ka põhiseadusevastane, sest kätkeb endas väljendusvabaduse positiivset piiramist, võrdsusõiguse rikkumist ja vabade valimiste printsiibi rikkumist.

Kui uus õiguskantsler ametis, teen kindlasti tõsise pöördumise ka tema poole. See jant on enamikule inimestele täna naljaasi, kuid homme nutuasi, sest praegu käib poliitiliste pretsedentide loomine.

Juhtimisdžungel riigi äriühingutes

2008-01-29T03:58:00.000-08:00

Täna arutas Riigikogu taas, kas keelata seadusega parlamendisaadikute kuulumine äriühingute nõukogudesse või mitte. Milles on probleem? Sest tundub ju tõesti piinlik, et me arutame niimoodi aastaid ühtepidi mikroskoopilist küsimust. Kas siis tõesti Riigikogu liikmete juhtimiskompetents on niivõrd asendamatu?

Probleem on selles, et riigi omaniku järelevalve teostamise poliitika Eesti Vabariigis puudub. Valitsuse ülesanne oleks seda teha ja see kujundada. Riigikontrolör tegi sellekohase ettepaneku, terve paki ettepanekuid ka rahandusministrile, tõsi küll eelmise valitsuse rahandusministrile, ja mutimullaauku need ettepanekud ka kadusid.

Tuletan meelde riigikontrolöri ettepanekut eelmisele valitsusele, milles ta tegi ettepaneku pärast omapoolset analüüsi, et äriühingutes Eesti Viljasalved, Werol Tehased olulise majandusliku kahju tekkimise üheks põhjuseks oli see, et nõukogud ei pööranud piisavat tähelepanu järelevalve ülesannete täitmisele.

Mul on kahju, et parlament ei ole seda raportit käsitlenud viisil, mis oleks sundinud valitsust tegema ka kohustuslikke järeldusi, vaid ehitab püramiidskeeme, et Riigikogu liikmed tulevikus saaksid ka juriidiliselt korrektselt kuuluda äriühingute nõukogudesse.

Äriühingute omanikuna ja sihtasutuste asutajana pole riik selgelt kindlaks määranud nõukogu järelevalveülesandeid ja nende teostamise nõudeid. Kirjalikku perioodilist ülevaadet juhatusele tehtud järelevalve sisust ja ulatusest nõukogud ministritele üldjuhul edasi ei anna jne, jne, jne. Valitseb üks džungel nende riigi äriühingute nõukogude korraldamisel täna, ütleb see raport meile.

Kesk ja reform pugesid teki alla

2008-01-28T04:31:00.000-08:00

Täna arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon Allar Jõksi ettepanekut riigi äriühingutes Riigikogu liikmete tegutsemine keelustada. Pärast pikka arutamist otsustati konsensuslikult toetada Jõksi ettepanekut ja asuda tulevikus seadust muutma. Sellega aga on mitmeid kurbi kogemusi, et taoline ettepanek võib aastateks Riigikokku pärast näilist heakskiitu vedelema jääda. Selle vältimiseks tegin komisjonile ettepaneku, et see seisukoht ei jääks vaid deklaratiivseks ning sellele järgneks ka konkreetne samm.

Minu ettepanekul oleks komisjon täna algatanud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise, millega lisatakse ametite loetelule, mida Riigikogu liige ei tohi pidada, ka riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks olek. Seda toetasid IRL (mina ja Mart Nutt) ning sotsid (Hannes Rumm) ning vastu olid ühel häälel ja ühel meelel Keskerakond ja Reformierakond. Seega tundub, et nädalavahetusel sõlmiti vaikselt KERE ning mindi plaani B peale - toetada Jõksi ettepanekut ainult näiliselt, aga mitte tegelikult. KERE sõlmimisest on paganama kahju - selliste tempude valguses muutub veelgi tähtsamaks uue õiguskantsleri isik. Jõks on mees, kes KERE survele vastas omapoolse suurema survega. Tahaks loota, et Indrek Teder saab Riigikogu toetuse korral taolise tembutamise vastukaaluks.

Jõksi ettepaneku vastased ütlevad et Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse tugevdab järelevalvet. Soovitan neil ja muudel huvilistel lugeda Riigikontrolli aruannet läinud kevadest omanikujärelevalve kohta riigi osalusega äriühingutes. Selles kirjutatakse: ”Nõukogude järelevalve juhatuse üle on ebaühtlane/…/valitseb oht, et äriühingud ja sihtasutused ei pruugi oma tegevuses lähtuda riigi kui omaniku ja asutaja huvidest/…/nõukogu liikmete roll äriühingutes ei ole selge.”

Kokkuvõtteks: tegemist on hävitava raportiga miljardite kroonide haldamise võimekuse (võimetuse) kohta.

Ühelt poolt on üldise riigi omanikujärelevalve poliitika puudumise valguses otsekui ebaoluline Riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumine või mittekuulumine. Teistpidi on selge, et põhimõtteline valik on väga terav - kas põhiseadust võib rikkuda viiluhaaval?

Sellisel rikkumisel on ka rahas mõõdetav tähendus: kui Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse jätkub, siis ei ole tegelikult võimalik tagada olulist juhtimisprintsiipi ehk äriseadustikust tulenevat äriühingu nõukogu liikmete personaalset vastutust juhtimisotsuste eest. Pole juhus, et ministrid üldkoosoleku õiguses saatsid seenele riigikontrolli ettepanekud võtta vastutusele Weroli ja Viljasalve nõukogud kuhu kuulusid ka Riigikogu liikmed - käed jäid arusaadavalt liiga lühikeseks.

Tere, vana kere!

2008-01-24T01:29:00.000-08:00

Allar Jõks vapustas Reformierakonda ja Keskerakonda sel nädalal oma (tõenäoliselt) viimase ettepanekuga ametis viia põhiseadusega kooskõlla praegune olukord, kus Riigikogu liikmed kuuluvad riigi äriühingute nõukogudesse, kuigi põhiseaduse järgi ei tohiks.
Jõksi loogika järgi tuleks selleks muuta Riigikogu liikme staatuse seadust viisil, mis sellise kuulumise riigi äriühingute nõukogudesse keelustaks.
Et Jõksil on õigus, teadsid IRL ja sotsid juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus ning seetõttu oma esindajaid riigi äriühingute nõukogudesse ei saatnud. Ka Jõksi toonane kriitika selles asjas (kevadine märgukiri) sai ilmselt üheks otsustavaks ajendiks, miks Reform tegi „aateleppe” Keskiga, et Jõks maha võtta.

Mulle meenus sel nädalal uuesti Jõksi mahavõtmise päev. Ütlesin toona esimeste tunnete ajel ümberseisjatele, et Jõksil läks veel isegi hästi: nad olid tema peale nii verised, et nõuka-ajal oleks Jõks lihtsalt kinni pandud. Nüüd aga on ta veel paar kuud ametis ning vaguralt ust sulgeda pole tema stiil.

Mis saab edasi? Tõenäoline, et reform püüab sõlmida keskiga uue KERE leppe, et Jõksi ettepanek tagasi lükata.
Valida on variantide A ja B vahel. Variant A, hääletada järgmisel nädalal Riigikogus Jõksi ettepaneku tagasilükkamise poolt. Variant B oleks salakavalam, nagu juba nähtud erakondade rahastamise ettepaneku puhul: toetada näiliselt Jõksi ettepanekut, öelda, et mingit asja tuleb kohendada ja visata see ettepanek siis kapi taha tolmama.

Siis tuleb muidugi põhjendada, miks ettepanekut toetati, aga erakonna Riigikogu liikmed ikka nõukogudes istuvad? Seda riski maandas pisut Langi avaldus selle kohta, et seadust tuleks muuta, aga Riigikogu peaks hakkama tulevikus ise määrama parlamendiliikmeid äriühingute nõukogudesse.
Juriidiliselt on see muidugi nonsenss. Olgugi et Jõksi ettepanek oli see, et määraja ei tohiks olla minister, teostab üldkoosoleku õigusi ikkagi minister ja nii alluvad ka Riigikogu määratud liikmed ikkagi üldkoosolekule ehk ministrile. Kui aga panna üldkoosolekuks Riigikogu, siis oleme saanud Prantsuse Revolutsiooni aegse Konvendi ehk kollektiivse diktaatori ja lõpetanud Eestis mõneks ajaks võimude lahususe. Seega on Langi avaldus taas poliitika, mitte juriidika.

Minu seisukoht on lihtne. Ei ole hea jätta uuele õiguskantslerile seda dilemmat otsustamiseks kaela. Kui Riigikogu tegelikult tahab Jõksi ettepanekut toetada, võiks põhiseaduskomisjon esmaspäeval paralleelselt Jõksi ettepaneku arutamisega algatada ka Jõksi poolt ette pandud seadusemuudatuse. Kui seda ei tehta, on see selge signaal, et Riigikogu enamus ei soovi antud küsimuses Jõksi ettepanekut arvestada. Siis peaks Jõks järgima põhiseaduse § 142 sätet: kui organ ei ole kahekümne päevaga viinud akti kooskõlla põhiseadusega, pöördub õiguskantsler Riigikohtusse.

Miks ma seda praegu kirjutan: aga selleks, et püüda ära hoida KERE uut kokkulepet, näidates, et sel ei pruugi praegusel juhul mõtet olla: Jõks võib igal juhul põhiseaduse järgi minna oma allesjäänud ametiaja jooksul Riigikohtusse, sõltumata Riigikogu otsusest. Seega, on minu ettepanek Reformile: olge seekord paid ja ärge kokkulepet tehke. Sest igal leppel on õigused ja kohustused ja need kohustused võivad kalliks maksma minna.

Tühja sest parteivärgist, Eestist on kahju. Aga mis siis kui järgmine nädal läheb siiski musta stsenaariumi ja KERE tegemiseks nagu Jõksi mahavõtmisel? Eks siis ütleme Riigikogus kõik koos, kes kurvalt ja kes rõõmsalt: TERE JÄLLE, VANA KERE!

Erik, Lootsmann on Keski ja Reformi ristipoeg

2008-01-21T02:07:00.000-08:00

Lugesin kurbusega Erik Salumäe hinnangut, mille järgi IRL on süüdi selles, et Värner Lootsmann jääb maavanema ametisse.

Eriku osundus sellele, et üks alus maavanema teenistusest vabastamiseks on koostöö mittelaabumine regionaalministri ja maavanema vahel, on iseenesest õige.

Ka on õige, et selleks on vajalik aasta möödumine emma-kumma ametiaja algusest. Täiesti meelevaldne on aga IRL-i süüdistamine, et otsekui selle sammuga IRL võtaks endale poliitilise vastutuse Lootsmanni edasise ametis püsimise eest.

Kuidas ja kelle poolt nimetati Värner Lootsmann ametisse, Erik? Värskendan Su mälu. Lootsmanni ametisse nimetamise korraldus kannab Andrus Ansipi allkirja, ning selle eest kannavad vastutust eelmise valitsuse teinud Reform, Kesk ja Rahvaliit. Tema vaderid olid Savisaar, Reiljan ja Ansip, kes vaatamata avalikule survele diili tegid.

Teadsime juba enne seda otsust, et sellest diilist on kannatanud avalikud huvid ja võitnud Kesk. Reimaale ei ole õige teha ülekohtuseid etteheiteid Lootsmanni asjas- ta algatas omapoolsed järelevalvemenetlused, mis kahjuks ei võimaldanud töntsi teenistusõiguse tõttu Lootsmanni suhtes teha seda, mida ta oma tegude ja tegematajätmistega väärinuks.

P.S. Lisan meeldetuletuseks Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu 2006. aasta 2. veebruarist: „Valitsus arutab Värner Lootsmanni nimetamist Harju maavanemaks määratud ajaks 8. veebruarist 2006. a kuni 7. veebruarini 2011. a. Värner Lootsmanni diferentseeritud kuupalgamääraks määratakse eelnõu kohaselt 23 125 krooni 35. palgaastme järgi. Värner Lootsmannile makstakse lisatasu teenistusaastate eest vastavalt teenistusstaažile. Värner Lootsmanni avaliku teenistuse staaž seisuga 8. veebruar 2006. a on 10 aastat ja 8 päeva.”